OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

01.03.16, 16:30

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor Toomas: veebruar oli põlualuste päralt

Paari erandiga troonisid vastlakuul maailma börside suurimate tõusjate ja kukkujate edetabelis riigid, millest mina soovitaks vähemalt oma lastel suure ringiga mööda minna.

investor Toomas

Venezuela majandus on sügavas kriisis. Harvad pole toidu järjekorrad.

Venezuela majandus on sügavas kriisis. Harvad pole toidu järjekorrad. Foto: EPA

Kui jaanuarikuu börside kokkuvõttes pidin nukrameelselt nentima, et kogu maailma 100 peamise börsi peale leidus vaid napp 17 indeksit, mille ette võis plussmärgi vedada, siis veebruaris õnneks tuuled pöördusid. Kuu ajaga on suurem osa maailma turgudest suuna üles võtnud.

Suurima tõusu tegi eemisel kuul Venezuela börs, mis kerkis ligi 16%. See mind tegelikult väga ei üllatagi, sest aasta lõikes võib sealset börsirallit mõõta juba sadades protsentides. Nimelt on sealne sotsialistlik valitsus suutnud selle hingematvalt kauni loodusega ja maavaradest pungil riigi majanduse nii põhjalikult uppi keerata, et oma raha ostujõu säilitamiseks pole sealsetel kodanikel aktsiatele juba ammu just kuigi palju alternatiive.

Inflatsioon 100% aastas

Et naftaeksportijana on riigi majanduse käekäik otseselt seotud musta kulla hinna liikumisega, siis ei olegi palju imestada, et teist aastat järjest leiab Venezuela majanduse Bloombergi koostatud viletsusindeksi tipust. Mullu tõusis riigis inflatsioon keskmiselt 98,3% aastas ja töötuse määr 6,8%. Tänavused prognoosid viitavad, et hullem seisab sealse majanduse jaoks alles ees.

Kui pilt Venezuela majandusele viib tuju ära, siis pikka pidu ei julge ma ennustada ka börsiedetabeli teisele ja kolmandale kohale – Kasahstanile ja Peruule. Viimastel kuudel on Kasahstani keskpank püüdnud sealset börsi küll liberaliseerida ja välisinvestorite jaoks atraktiivsemaks muuta, kuid minu jaoks jääb sealne börs vaatamata võimude jõupingutustele endiselt kaugeks. Samuti on Kasahstan ja Peruu haavatavad, kui toorainete hinnad peaksid edasi langema.

Magasin tõusu maha

Veebruarikuu parimate börside edetabelis torkab mulle silma veel Brasiilia ja Venemaa börs, mis tõusid aasta kõige lühemal kuul vastavalt 7,9% ja 6,4%. Alles sügisel käisin isegi Brasiilia börsil maad kuulamas ning ka Venemaale investeerimist olen oma julgemates mõtetes juba pikka aega vaaginud.

Seni olen arvanud, et aktsiainvestorina neisse riikidesse sisenemiseks on liiga vara, kuid viimase aja järsk börsitõus võib viidata, et parim aeg riikide comeback’ile panustamiseks võib olla juba maha magatud. Brasiilia börs on märkamatult kerkinud kahe kuu tippu ning Vene dollaripõhine RTS börsiindeks on jaanuari põhjast rallinud eurodes mõõdetult enam kui 25%.

Aktsiate hinnatasemed on Brasiilias ja Venemaal endiselt soodsad ja kindlasti võivad spekulandid mõlemalt turult leida jätkuvalt häid teenimisvõimalusi. Esialgu mina nende hulka ei kuulu. Pole otseselt ka põhjust, sest minu jaoks märksa kodusem Tallinna börs oli maailma börside pingerivis 5,4% suuruse tootlusega eelmisel kuul auväärsel 11. kohal ja on esinenud tänavu paremini kui USA ja Euroopa suuremad börsid.

investor Toomas

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.